Üldinfo
Valijakompass on valimisnõuannete rakendus, mille eesmärk on aidata kodanikel teha teadlikke valikuid 2023. aasta Eesti parlamendivalimistel. Valijakompass on saadaval eesti, vene ja inglise keeles ja kutsub kasutajaid üles võtma seisukoht 35 poliitilise väite osas, mis hõlmavad laia valikut päevakorral olevaid teemasid ja üldisemaid väärtusi Eesti poliitikas. Valijakompass, mille on välja töötanud Euroopa Ülikooli Instituut Firenzes (Itaalia) tihedas koostöös Johan Skytte poliitikauuringute instituudi (Tartu Ülikool) ja Eesti Rahvusringhäälinguga (ERR), annab valijatele selge ülevaate Eesti valimiskampaaniast ja erakondade seisukohtadest. Kompassi tugev teaduslik taust teeb selle huvitavaks mitte ainult üldsusele, vaid ka akadeemikutele, ekspertidele ja poliitikakujundajatele. Oluline on märkida, et kompass on poliitiliselt neutraalne. Valijakompassi on välja töötanud teadlased laiema avalikkuse jaoks - selle eesmärk ei ole ühegi erakonna või kandidaadi eelistamine. Valijakompassi saab kasutada täiesti tasuta iga huvitatud isik, organisatsioon või institutsioon. Valijakompassi tarkvara kood põhineb varasemal 2019. aasta Euroopa Parlamendi valimisteks ehitatud valimisrakendusel euandi2019, mille algselt töötas välja Zürichis (Šveitsis) asuv ettevõte xUpery Ltd. nime all "Societly". Societly on toimiv valimisrakenduste tarkvara, mis on MIT-litsentsi alusel tasuta kättesaadav aadressil www.GitHub.com.

Kuidas see töötab?
Valijakompass kujutab endast vahendit, mille abil valijad saavad sõltumatu vaate Eesti poliitilisest ruumist ja enda paiknemisest selles ruumis. See ruum on määratletud 2023. aasta Eesti parlamendivalimistel konkureerivate erakondade poliitikaga. Valijakompass annab kasutajatele poliitilise profiili, mis põhineb nende vastustel 35 poliitilisele väitele. Kasutajad saavad vastata igale väitele, märkides oma nõusoleku taseme viiepallisel skaalal, mis ulatub vastusevariandist "Nõustun täielikult" kuni variandini "Ei nõustu üldse", ning lisaks on võimalus vastuseks märkida ka "Seisukoht puudub". Seejärel saab kasutaja oma poliitilist profiili uurida võrrelduna 8 Eesti erakonnaga.

Väidete valimine
On ilmselge, et Valijakompassi kvaliteet sõltub eelkõige meie valitud poliitilistest väidetest. See ei ole lihtne ülesanne ja Valijakompassi meeskond kulutas sellele üsna palju aega. Meie esimene kriteerium oli otsida poliitiliselt asjakohaseid avaldusi. See, kas Wagner meeldib rohkem kui Verdi, ei ole hea kompassiväide. Kuid see, kas toiduainete käibemaksu tuleks vähendada, on Valijakompassi jaoks igati sobilik väide: see on nii, sest kampaanias kandideerivad erakonnad on selles küsimuses väga erinevatel seisukohtadel. Ja see ongi see, mida me otsisime: teemad, mille osas on erakonnad eriarvamustel. Lisaks tahtsime katta Eesti valimiskampaania teemasid võimalikult laialt. Selleks pakkus erakondade seisukohtade kodeerimisega tegelenud Eesti politoloogide meeskond välja hulga asjakohaseid avaldusi. Mõned väited on võetud otse traditsioonilistest küsitlusuuringutest, mis võimaldab meil valideerida/võrrelda meie andmeid teiste allikatega. Samuti püüdsime taaskasutada väiteid Valijakompassi varasematest väljaannetest ja rahvusvahelistest valijarakendustest nagu EU Profiler (Euroopa Parlamendi valimised 2009) ja euandi (Euroopa Parlamendi valimised 2014 ja 2019). Lõpuks valiti välja 38 avaldust, mille osas paigutati kõik 8 erakonda (nende endi osalusel); seejärel analüüsiti neid avaldusi empiiriliselt, et näha, kas mõni neist ei polariseerinud erakondi piisavalt (st kõik erakonnad võtsid sama seisukoha) või jäi erakondade jaoks liiga mitmetähenduslikuks, et võtta selge seisukoht. Lõpuks jäeti välja 3 väidet ja Valijakompassi lõppversiooni kaasati 35 väidet.

Erakondade kodeerimine
2023. aasta Eesti parlamendivalimistel kandideerivad erakonnad, mille Valijakompassi tiim rakendusse kaasamiseks välja valisid, paigutasid Valijakompassi "kodeerijad" (erakondade kodeerimise eest vastutavad meeskonnaliikmed) väide väite haaval. Meie kodeerijatel paluti ka täpsustada, milliseid dokumente nad kasutasid erakondade paigutamiseks. Valijakompassi metoodika kohaselt tuginesid nad mitmetele allikatele, mis olid hierarhiliselt järjestatud - kõige kõrgema prioriteediga allikaks oli erakonna enda valimismanifest käesolevateks valimisteks. Juhtudel, kus erakond ei olnud valimisprogrammist antud teemal arvamust avaldanud, viitasid uurijad teistele erakondade programmidele, erakondade veebilehtedele, meedias tehtud avaldustele ja muudele sekundaarsetele allikatele. Samuti osalesid erakonnad ise paigutamisprotsessis ja lisasid võimalikke allikaid. Kui mingisugust avalikku allikat ei leitud, ent erakond soovis siiski väite osas positsiooni võtta, andsid erakondade esindajad Valijakompassi tiimile lühikese selgituse oma seisukoha põhjendamiseks. Kõik need allikad on nähtavad ka Valijakompassi kasutajatele. Siin on allikate põhikategooriate järjestatud loetelu: 

- Erakonna 2023. aasta Riigikogu valimiste programm;
- erakonna üldprogramm;
- Muu programmiline ja ametlik erakonna dokumentatsioon;
- Pressiteated, partei juhi või teiste tipp-poliitikute intervjuud ja sotsiaalmeedia kommunikatsioon;
- Vanemad valimisprogrammid;
- Muud allikad.

Selleks, et tagada kodeerijate võimalikult suur usaldusväärsus, viis kodeerimistiimi juht enne erakondade paigutamise protsessi lõpuleviimist läbi täiendava kontrolli. Kui esinesid lahknevused, määras tiimijuht lõpliku vastuse kokkuleppel asjaomase erakonna eest vastutava kodeerija ja erakonna endaga, püüdes alati saavutada täielikku erapooletust ja sõltumatust.

Andmete kasutamine
Projekti esmane eesmärk on luua veebileht, kus Eesti valijad (või kõik Eesti poliitikast huvitatud isikud) saavad samaaegselt tutvuda erakondade seisukohtadega ja iseenda kohaga poliitikas. Nagu iga valijarakenduse puhul, on ka Valijakompassi tegijate eesmärk eelkõige aidata valijatel teha teadlikke otsuseid. Samas on Valijakompassi deklareeritud eesmärk erinevalt enamikust valijarakendustest pakkuda teadlastele akadeemiliselt väärtuslikke andmeid. Eesti erakondade seisukohtade kodeerimine 35 küsimuses annab tulemuseks rikkaliku andmestiku Eesti erakondade poliitilistest positsioonidest. Andmekogum koos tugimaterjalide ja kodeerimisdokumentatsiooniga tehakse seejärel teadlastele ja laiemale avalikkusele vabalt kättesaadavaks. Täiendavat teavet andmete käitlemise kohta leiate selle veebilehe vastavast privaatsusavaldusest.

Valijakompassi tiim
Valijakompassi teaduslikku juhtimist jagavad Dr. Lorenzo Cicchi ja Dr. Andres Reiljan (vastavalt Euroopa Ülikooli Instituut ja Tartu Ülikool), keda toetasid nõuandva kogu liikmed Prof Dr Alexander H. Trechsel (Luzerni Ülikool) ja Prof Dr Diego Garzia (Lausanne'i Ülikool). Tiimi täielik koosseis on järgmine:

Andres Reiljan (projekti kaasjuht).
Lorenzo Cicchi (projekti kaasjuht).
Alexander H. Trechsel (nõuandva komisjoni liige).
Diego Garzia (nõuandva komisjoni liige)
Lorenzo Corsani (tehniline koordinaator)
Ingo Linsenmann (finants- ja halduskoordinaator)
Martina Popova (meedia ja teavitustöö koordinaator)
Simone Ottaviano (tehniline tugi)
Stefano Brocchi (tehniline tugi)
Roberta Igliozzi (tehniline tugi)
Liisa Talving (ekspert-kodeerija)
Villem Lõbu (ekspert-kodeerija)
Karl Lõoke (ekspert-kodeerija)

Kontakt: andres.reiljan@ut.ee; vaa@eui.eu